Töövahendid
Kalade erinevad valmistusviisid vajavad erinevat eeltöötlust ja seepärast ei lähe mingi kindla kala ettevalmistamiseks tarvis kõiki neid tööriistu, mida allpool loetleme, kuid kalasõbral, kes ihkab kala süüa sageli ning tahab valmistada erinevaid kalu erinevatel viisidel, võiks olla ka komplekt sobivaid töövahendeid.
Tööalus
Plastist, veekindlast vineerist või puidust plaat, mille peal toimub kalade töötlemine. Selleks sobib ka suurem lõikelaud: pidagem aga silmas, et töödeldavad kalad ei oleks lauast pikemad, sest siis on töötamine ebamugav. Muidugi võib kalu puhastada ka otse köögilaual või kööginurga tööpinnal, kuid suurt lauda on hiljem puhastada ebamugavam, tööalust saame aga küürida kraanikausis. Kui kalu on rohkem, peame tööalust ühel või teisel viisil (paberiga pühkides, noaga kraabates või kraani all pestes) puhtamaks tegema ka kalade töötlemise ajal, et lima ja rapped tööd ei segaks. Nutikas on puhastusaluse alla köögilauale või suuremale tööpinnale laotada vanu ajalehti: me saame lükata tekkivad rapped tööaluselt ajalehtedele ning kui neid on juba paras hunnik, keerata rapped ajalehe sisse ning panna solgiämbrisse. On olemas ka eriotstarbelisi tööaluseid: näiteks laud, mille ühes otsas on vedruklamber, millega kala saba surutakse tugevalt vastu lauda, et oleks mugavam kalalt soomust maha võtta; samuti laud, millesse on löödud teravaks ihutud nael — seda kasutatakse ahvenate nülgimisel, et mõlemat kätt töö jaoks vabaks saada (ahvena pea surutakse läbi naela).
Kalariiv
Kalalt saab soomuse maha ka noaga kaapides, ent vähese vilumuse puhul võime väga hõlpsasti kalale sisse lõigata, kuid sisselõike juurest soomuse võtmise jätkamine on ebamugav ja aeganõudev; ka on üsna suur oht lõigata noaga kala kinni hoidvasse kätte, sest noatõmbed tulevad just selle käe poole, mis ei klapi paraku noakäsitluse ohutusreeglitega. On nugasid sakilise seljaga, mis ongi mõeldud just soomuse mahavõtmiseks — töö on mugavam ja ohutum. Kõige paremini sujub soomuse mahavõtmine siiski spetsiaalse riivi abil. Riive on erisuguseid, suuremate ja väiksemate, tihedamate ja hõredamate „hammastega“. Osa riive kipub kergesti „umbe“ minema — soomused jäävad hammaste vahele ning riiv „ei võta“ enam. See ei pruugi tähendada, et riiv on kehv, lihtsalt talle ei sobi teatava suurusega soomused, mõnes teises „formaadis“ võib riiv töötada suurepäraselt. Kalameeste omaloomingu hulka kuulub sakilise servaga pudelikorkidest tehtav riiv. 5-10 metallkorki kinnitatakse väikeste vahedega (4-5 mm) ja 2-3 reas kruvidega paraja suurusega puuklotsi külge, klotsil võib olla ka mugav vars või käepide.
Fileenuga
Kalade fileerimine sujub meil mugavalt ja kiirelt vaid siis, kui saame selleks kasutada sobivat nuga. Fileenuga on õhuke, pikk ja kitsas, otsa poole ahenev ja painduv; hea, kui sellel on ka väheke kumerust nagu idamaisel mõõgal. Õigupoolest oleks kalakokal vaja kahte fileenuga: lühema (nii 15-20 cm) ja painduvama teraga nuga väiksemate ja keskmise suurusega kalade (särjed, kiisad, ahvenad, kuni 1 kilosed haugid jms) fileerimiseks; pikema (üle 20 cm) ja jäigema teraga nuga suurte kalade (lõhed, suuremad haugid jms) jaoks. Nimelt on kehv fileerida suuri kalu lühikese noaga ning väikesi kalu pika noaga. Fileenuga peab olema hästi terav. Et tera peab samas ka painduma, pole võimalik noa valmistamiseks kasutada ülikõvasid metalle ja me peame arvestama tõsiasjaga, et kalaluude läbilõikamisel nürineb tera üsna kiiresti. Suurema kalakoguse fileerimisel (ütleme, nii 6-8 kg ahvenaid) tasub nuga paar korda ka vahepeal teritada. Kalameeste jaoks toodetakse ka fileenugasid, millede tuppe on paigutatud teritaja niimoodi, et nuga teritub tuppe panemisel ja sealt võtmisel.
Pussnuga ja lühikese teraga nuga
Kui te proovite nii 1,5 kilosel linaskil fileenoaga pead otsast lõigata, siis nüsite kaua-kaua ja nüristate noa. See töö vajab vägevat väitsa või lausa kirvest. Ja nii pole see ainult linaski puhul, näiteks suurem ahvengi (nii 400-500 g) nõuab pea eemaldamiseks tugevamat nuga. Pussnuga kulub marjaks ka siis, kui tahate haugi tükeldada ristlõigetena portsjoniteks niimoodi, et selgroojupid sisse jääksid. Lühikese (3-4 cm) teraga nuga on mugav kasutada mõningate puhastusvõtete juures; näiteks lõhe või haugifileest peente ristrootsude eemaldamisel, kui selleks lõigatakse välja kooniline lihariba. Hakkama saab ka ilma, kuid lühiteraline nuga teeb töö mugavamaks.
Fileekahvel
Seda kasutatakse kala kinnihoidmiseks fileerimise ajal, emajoones küljeroogude („ribide“) eemaldamisel. Kasutada võib ka tavalist söömiskahvlit, kuid enamasti on tavakahvli harud liiga tömbid. Spetsiaalne fileekahvel muudab töö mugavamaks ja kiiremaks — see tasub enesele hankida siis, kui ka fileerimine pole meie jaoks erandlik toiming vaid üsna tavapärane tegevus.
Kalakäärid
Suuremate kalade kõhukoobast on mugav lahti lõigata kääridega. Kääridega on mugav lõigata küljest ka selja- ja kõhuuimi, samuti kärpida sabauime. Tavalised paberikäärid võivad suuremate kalade lõikumiseks jääda nõrgaks — siis tuleks kasutada spetsiaalseid köögikääre, mis võivad olla ka laineliste lõiketeradega. Vahel kasutatakse kääre ka pisemate kalade puhastamisel, nt räime või meritindi rappimisel võib kalade pead eemaldada kääride abil ja nii saab kalu puhastada „näpu vahel“, neid lõiklauale asetamata.
Pehme paber
Kalu puhastades püüame me vältida nende pesemist ning pühime vere ja lima ära pehme, imava majapidamispaberiga. Paberit kulub selle töö juures päris palju.
Lusikas
Lusika abil on mugav kala kõhuõõnes kaapida välja selgroo külge kinnitunud neerud.
Hari
Neil juhtudel, kui me kala peseme, saame neerud ja vere suuremast kalast mugavamalt välja harja abil.
Ongi kõik. Kalarookimise masinat pole veel maailmas välja nuputatud, see on üllas käsitöö. Elukutseliste fileerijate käes välgub nuga virtuoosselt nagu võitlusfilmide kangelastel ja nende varustusse kuulub ka soomuskinnas justkui keskaegsetel rüütlitel, mis kaitseb kala hoidvat kätt ulja noatera eest.