Kala kui ravim
Ligi 400 a eKr sõnastas kuulus kreeka arst Hippokrates põhimõtte: „Olgu su toit sulle rohuks.“ Tänapäevases toidukülluses (võrdluses sajanditega, mil leib tuli lauale väga raskelt) mõistame seda esmajoones kui toidu mitmekülgsust, tasakaalustatust ja teadlikku mõõdukust söömisel, ent tuntakse ja kasutatakse ka ravidieete kindlate haiguste võitmiseks.
Kala pole üksnes toit, mis kõhtu täidab. Kala ka ravib ning ta ei ravi üksnes meie ihu, vaid ka meie vaimu.
1998. a avaldas ameerika psühhiaater Joseph R. Hibbeln uurimistulemused, milledest ilmnes, et masendust esineb sagedamini inimestel, kes söövad vähe või ei söö üldse kala ja teisi mereande. Samadele tulemustele jõudis Soomes Kuopio ja Oulu ülikoolide juures psühhiaatriadotsent Antti Tanskaneni poolt juhitud uurimisrühm; küsitleti 3204 täiskasvanud soomlast ning küsimustik sisaldas klassikaliste depressiooni mõõtvate küsimuste kõrval küsimusi kalatoitude söömisest —masendus ja enesetapumõtted korreleerusid kala mittesöömisega. Tulemused avaldati 2001. a. 2002. a ilmunud artiklis toob J.R. Hibbeln ära uurimistulemused selle kohta, et kalade rasvhape DHA aitab naistel üle saada sünnitusjärgsest depressioonist.
Psühhiaatrid oletavad, et masendushaiguste kasv Soomes on seotud (vähemalt osaliselt) kalasöömise kahanemisega viimastel aastakümnetel. Masendust ravivaiks peetakse kalade N-3 rühma rasvhappeid EPA ja DHA. Seejuures pole ju Soome sugugi kalavõõras maa, vaid kalasöömiselt ollakse Euroopas lausa kolmandal kohal. Tõsi, masendushaigusteks on meie põhjanaabritel veelgi suurem geograafiline soodumus kui meil — valgusevaegus sünnitab inimestes pimedusängi, kaamost.
N-3 rühma rasvhapped mõjuvad hästi ka inimese ajutegevusele, kesknärvisüsteemile ja nägemisele, ent needki „sõlmed“ on ju seotud inimese hingeseisundiga.
Kalaliha sisaldab rohkelt D-vitamiini, mida inimene vajab, et ta luustik oleks tugev. D-vitamiin moodustub inimeses ka päikesevalguse mõjul ning lõunamaades võibki seda vajalikul määral saada kätte „ei-kuskilt“, põhjamaades saadakse aga kuni 60% just kalatoitudest. D-vitamiini hulk kalalihas ei sõltu kala rasvasisaldusest, seda on küllaga ka lahjades kalaliikides. Täiskasvanud inimene vajab selleks, et luude ainevahetus normaalselt toimiks ööpäevas 5 mg D-vitamiini, alla 3 aastased lapsed või üle 60 aastased inimesed aga vajavad luude hõrenemise vältimiseks ööpäevas 10 mg D-vitamiini. Toite millest D-vitamiini saab, on vähe — kala kõrval nimetagem vaid kanamune. Toiduainete tööstuses lisatakse seda ka margariinidele ja piimale.
Nimetagem ka vitamiini B12 ja seleeni, mida inimene saab kalast etemini kui kusagilt mujalt.
Teada on ka kalatoitude toime vanadusnõtruse ennetajana ning kalaroogade hea mõju südamele ja veresoonkonnale. Kalatoite söövatel naistel on vähem raseduse katkemisi ja enneaegseid sünnitusi.
Kuidas on lood kalatoitude mõjuga seksuaalsele võimekusele? Rahvasuu väidab ju, et söö sibulat ja kala… Roomlasedki uskusid, et kala virgutab laiska libiidot. Ent oli ka teistsuguseid uskumusi — kristlased sõid kala suguiha vähendamiseks, arvates, et kala kui külmas vees elav olend mõjub seksuaalses mõttes hoopiski rahustavalt, maha jahutavalt. Võta siis kinni… Tõenäoliselt on asjalood nii, et kala pole mingi silmapaistev armurohi, aphrodisiakum, kuid kalasöömine hoiab ihu ja vaimu tervemana, terve inimene teeb aga sugu heal meelel ning just parasjagu.