Koha

Koha on isemoodi kala selle poolest, et ühtpidi oleks ta justnagu haug, teistpidi on aga ahven mis ahven. Inglastele ongi koha Pike-perch (haug-ahven), vanemas saksa kirjanduses oli koha samamoodi Hechtbarsch (nüüd Zander) ja ka ladinakeelne lucioperca ühendab haugi-ahvenat (Esox lucius ja Perca fluviatilis). Põhja-Ameerikas elav koha (Stizostedion lucioperca) kannab aga klaasjate, pungis silmade pärast walleye (punnsilm) nime. Peipsi ääres kutsutakse koha venelaenuliselt sudakaks, sudakuks, sudakaseks jms.


Erinevalt ahvenast ja haugist, keda elab Eesti vetes peaaegu kõikjal, on koha elutingimuste suhtes üsna valiv. Tema peamisteks elupaikadeks Eestis on Peipsi järv, Võrtsjärv, Narva veehoidla, rannikumere osas Väinameri ja Pärnu laht; koha leidub ka Emajões ning Narva jões, samuti umbes kolmekümnes Lõuna-Eesti järves, kuhu teda on inimeste poolt asustatud. Kulinaarselt on see faktike täiesti tähtsusetu, kuid niisamagi on tore teada, et isane koha valvab pesa nagu lõukoer: emane koeb kähku ära ning laseb jalga, isane aga valvab marjakogumit 7-10 ööpäeva, ventileerib rinnauimedega, kõrvaldab muda ja prahti, ajab võõraid eemale. Kui veetase järsult langeb (seda on juhtunud lõunapoolsetes veehoidlates) jääb isane koha ustavalt pesa juurde ning hukub koos marja või vastsetega. Ühtpidi äratab selline truudus muidugi imetlust, teistpidi on aga just see võinud anda alust venekeelsele väljendile „durak kak sudak“ (loll nagu koha), ent mõistagi võib ütlus olla sündinud ka vaid seetõttu, et riim nii kenasti kõlksub.     


Koha on läbi aegade olnud meie vete hinnatumaid toidukalu. Ei julge ütelda, et ta liha oleks maitsvam kui kiisal või ahvenal, ent koha on nendest kolmest suurim ja seetõttu ka valmistamiseks mugavaim. Kalamehed peavad koha üsna üksmeelselt vaat et parimaks praekalaks; liha on valge ja roodusid suhteliselt vähe, need vähesed aga on kala valmistamise või söömise ajal kergelt eemaldatavad. Rasva on kohas vähe (0,5-2%) ja kaloreidki napilt (80-100), mistõttu sööja oma kehakaalu kohaga naljalt ei kasvata. Maitsvaimaiks peetakse kohasid kaaluvahemikus 1-1,5 kg.


Koha on ka eksportkala, keda Eestist eurooplaste lõunalaudadele lennutatakse, mistõttu meie oma turul on kohakilo hind karanud seninägematutesse kõrgustesse.


Koha soomused on kõvasti kinni ja seepärast on mugavaim võtta temast nahata fileed — see toimub samamoodi nagu ahvena puhul. Kohast saab teha igasuguseid roogasid ja erinevaid retsepte on rohkelt; tõsi, ei ole juhtunud sööma soola- ega suitsukoha.

 

Vladislav Koržets